Majandussuhted

Eesti ja Venemaa majandussuhted

Eesti ja Venemaa majandussuhteid ning kaubavahetust mõjutavad alates 2014. a EL poolt Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonid ning Venemaa kehtestatud vastusanktsioonid. Venemaa on Eesti jaoks jätkuvalt oluline majanduspartner, kuid riigi majandusolukord ja majandussanktsioonid on kaubavahetust vähendanud. Venemaa on viimastel aastatel välja langenud Eesti kaubanduspartnerite esiviisikust, kuhu ta järjekindlalt varem kuulus.

Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus moodustas 2011. aastal üle 10%, alates 2012. a hakkas käive järk-järgult vähenema ning moodustas 2016. a 6% kogukäibest. Peamiste kaubavahetuspartnerite hulgas on Venemaa kukkunud kolmandalt kohalt (2012) kuuendale kohale (2016). Eesti eksport Venemaale hakkas vähenema alates 2013. aastast, mil maht oli 1,4 mld eurot. 2016. a on see langenud 0,8 mld euroni, kuid siiski kasvas võrreldes 2015. a 0,2%. Impordi vähenemine sai alguse 2012. aastal ning see on jätkunud tänaseni (erandiks 2014. a, mil kasv oli üle 8%). Ekspordipartnerite seas on Venemaa langenud kolmandalt kohalt (2012) neljandaks (2016) ning impordipartnerite seas kuuendalt kohalt (2012) kaheksandaks (2016).

Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus 2011-2016 (mln eurot)

Eksport Ekspordi muutus % Oskaal % Import Impordi muutus % Osakaal % Bilanss
2011 1 312,3  55,4 10,9 1 264,6  65,8 9,9   47,7
2012 1 511,5  15,2 12,1 1 003,7 -20,6 7,1 507,8
2013 1 411,5   -6,6 11,5   787,2 -21,6 5,7 624,3
2014 1 186,5 -15,9   9,9   852,3    8,3 6,2 334,3
2015    771,6 -35,9   6,7   785,5   -7,8 6,0 -13,9
2016    773,5    0,2   6,5   747,6   -4,8 5,5  25,9

Võrreldes aastatega 2012/2013 on peaaegu kõikide kaubagruppide eksport Venemaale vähenenud, peamistest ekspordiartiklitest tabas langus enim loomsete toodete, masinate ja seadmete, keemiatoodete ning toidukaupade ja jookide väljavedu.

Peamisteks ekspordiartikliteks Venemaale 2016. aastal olid: masinad ja seadmed (36% ekspordist), keemiatooted (16%), toidukaubad ja joogid (11%) ning tekstiil ja tekstiiltooted (6%).

Venemaalt imporditi peamiselt mineraalseid tooteid (50% impordist), puitu ja puittooteid (16%) ning metalli ja metallitooteid (11%).

Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustasid Venemaa otseinvesteeringud Eestis 2016. a septembri seisuga 0,7 mld eurot, millega Venemaa oli investorite pingereas viiendal kohal (3,9% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest). Venemaa otseinvesteeringud on järgmistes sektorites – kinnisvara 39%, hulgi- ja jaekaubandus 33% ning finants- ja kindlustustegevus 11%.

Äriregistri andmetel oli 2016. a aprilli alguse seisuga Eestis registreeritud ligi kolm tuhat Venemaa osalusega äriühingut.

Eesti otsesed välisinvesteeringud Venemaale olid sama ajal 242 miljonit eurot, millega Venemaa on otseinvesteeringute seitsmes sihtriik (4% Eesti otseinvesteeringutest välisriikides). Sellest suurima osakaalu moodustavad investeeringud Venemaa töötlevasse tööstusse 21%, finants- ja kindlustustegevusse 15% ning hulgi- ja jaekaubandusse 14%.

Turism

Eesti on jätkuvalt populaarne sihtriik Venemaa turistide jaoks. 2016. a ööbis Eesti majutusasutustes üle 200 tuhande Vene turisti. Pärast tugevat langust 2015. a kasvas 2016. a Vene turistide arv 8% ja nende Eestis veedetud ööde arv 5%. Ööbimiste arv kasvas kõige rohkem Tallinnas ja Ida-Virumaal, neile järgnesid populaarsete sihtkohtadena Tartumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Venemaa turistide osakaal kõikidest välisturistidest moodustas 2016. aastal 9,8%.