Eestlased Venemaal

Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lähiränne põhiliselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise väljarände aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida riigi inimtühjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolõpinlik organiseeritud väljaränne, mil Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama.

Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise. Eestlaste arvu vähenemisel Venemaal oli ka teisi põhjusi alates stalinlikest repressioonidest kuni mobilisatsioonini Teise maailmasõja ajal. Pärast Teist maailmasõda kahanes eestlaste arv Venemaal vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi.

Viimase Venemaa Föderatsiooni rahvaloenduse (2010) andmeil pidas end eestlaseks 17 875 inimest. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad viimase rahvaloenduse kohaselt Krasnojarski krais (2346 inimest), Omskis (2082 inimest), Peterburis (1534 inimest) ning Moskvas (1072 inimest) . Kaks suuremat eesti külakogukonda Ülem-Suetuk ja Haida asuvad Krasnojarski krais, kummaski elab umbes 200 elanikku, põhiosa eestlased. Novosibirski oblastis elab 2010.aasta andmeil 891 eestlast, enim Nikolajevka külas (Kõštovski raj). Tomski oblastison meie rahvuskaaslasi enim Kasekülas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon) – kokku elab oblastis üle 500 eestlase. Omski oblastis on suurim eestlaste külakogukond Lilliküla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, väiksemaid külakesi on umbes 10.

Eesti esindused Venemaal toetavad kohaliku eestlaskonna tegevust. Moskva Eesti Selts korraldab regulaarseid üritusi saatkonna ruumides. Peterburi Eesti Selts tähistas 2012.a oma 20. aastapäeva. 1990-ndatel aastatel taaselustus rahvusseltside tegevus Venemaal ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Tšerepovetsis, Petroskois). 1998. aasta märtsis ühinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht “Peterburi Teataja”, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jälle ja kajastab eestlaste tegevust üle kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Püha Johannese eesti evangeelne-luteri kogudus.