Välisminister Sven Mikser pidas täna Riigikogus Eesti välispoliitika aastakõne, milles ta andis ülevaate Eesti välispoliitika ees seisvatest väljakutsetest ning rõhutas lahendusi, mis aitaksid kaitsta ja edendada reeglitel põhinevat maailmakorda ning teenida ühtlasi Eesti välispoliitilisi ja julgeolekuhuve.
„Tähistades 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi sünnist, pidasime läinud aastal ka välisministeeriumi sajandat sünnipäeva. Läbi meie riigi ajaloo on just välisteenistus olnud meie katkematu riikliku järjepidevuse kandja,“ alustas välisminister Mikser oma kõnet. „Küll on aga liberaalse demokraatia väärtuste vaidlustamine, seda nii üleilmselt, Euroopa Liidus kui ka meil Eestis, jätkuvalt väljakutseks.,“ sõnas välisminister, rõhutades vajadust seista reeglitel põhineva maailma korra eest.
Praegust julgeolekuolukorda silmas pidades kinnitas Mikser, et Atlandi-ülene julgeolekuallianss on endiselt tugev. „USA juhtroll nii NATO heidutuse kui ka kaitse tagamisel on jätkuvalt vajalik, samuti USA aktiivne panus Euroopa julgeolekusse. Samas peavad Euroopa liitlased võtma tõsiselt USA üleskutset õiglasemaks koormajagamiseks. Oma julgeolekusse investeerimine on iga riigi enda kohustus, selle täitmine loob aluse usalduslikeks liitlassuheteks,“ rõhutas välisminister.
Euroopa Liidust rääkides sõnas Mikser, et 15 aastat ELi liikmelisust on oluliselt suurendanud Eesti jõukust, heaolu ja turvalisust, kuid täna on ELi ühtsus ja alusväärtused löögi all. „Valedele tuginev populism ja madalatele instinktidele apelleerivad hirmud on tööriistaks Euroopa idee vastaste käes. Meile seatakse eeskujuks niinimetatud mitteliberaalset demokraatiat ehk sisuliselt demokraatia puudumist, Euroopa ühtsust vastandatakse rahvuslikule suveräänsusele, unustades, et väikeriikide mõjukus kasvab justnimelt koostöös,“ ütles välisminister toonitades, et ühised otsused ja poliitikad annavad võimenduse Eesti poliitikatele ja ka majanduse arengule.
Välisminister rõhutas, et globaalne ohupilt muutub üha komplekssemaks ning tõi välispoliitiliste väljakutsetega toimetulekul välja ka Eesti pürgimise ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. „Kui Eesti näeb reeglitepõhise maailmakorra murenemises, isolatsionismis ja poliitika jõupositsioonilt pealesurumises ohtu, siis peame koos teiste samameelsete riikidega püüdma neid suundumusi väärata või vähemalt neutraliseerida. See on võimalik ainult aktiivselt panustades ja osaledes,“ sõnas ta.
Lisaks rääkis välisminister oma kõnes ELi idapartnerluse olulisusest ning vajadusest kaasa rääkida ka ELi lõunanaabruse teemadel, tugevast partnerlusest Suurbritanniaga ka peale Brexiti protsessi lõppu, vabakaubanduse aktiivsest edendamisest ja Eesti majanduslikust edust, välispoliitika digitaalsest mõõtmest ja riiklikust küberkaitse süsteemist.
Kõne lõppsõnades rõhutas välisminister üle, et Eesti huvid on kõige paremini kaitstud liberaalsete väärtuste ja reeglitel põhineva koostöö edendamisega. „Demokraatlik väikeriik jääb ellu ja areneb siis, kui ta kaitseb oma väärtusi nii kodus kui ka võõrsil ja kui tal on olemas neid väärtusi jagavad liitlased, kes on samuti valmis neid ühiselt edendama ja kaitsma,“ sõnas ta. Välisminister tõi välja, et kõik taasiseseisvumise järgsed valitsused on Eesti suveräänsust ja rahvusvahelist positsiooni läbi liitlas- ja partnerlussuhete tugevdanud ning avaldas veendumust, et ka järgmine valitsus seab välispoliitika Eesti huvide teenistusse ning tagab välisteenistuse edukaks toimimiseks vajalikud ressursid.
Kõne: www.vm.ee/et/uudised/vabariigi-valitsuse-ettekanne-riigikogus-valispolii…
Pildid (Riigikogu): goo.gl/xXF2LX
Lisainfo:
Sandra Kamilova
välisministeerium
avalike suhete osakond
5667 5362
[email protected]
